Sisuteksti kirjutamise olulisemad põhimõtted
|
See artikkel räägib veebiteksti koostamisest
Artikli alguses käib kokkuvõte, mis selgitab lühidalt, millest siin artiklis räägitakse ja millist infot võib siit leida. Heaks eeskujuks on ajakirjanduses artiklite sissejuhatused. |
|
Skänniv silm
Inimesed loevad internetist tekste trükimeediast erinevalt
Arvuti monitorilt on silmale ebamugavam teksti haarata. Seetõttu on inimestel kujunenud harjumus sisu pigem „skännida“ kui sõna-sõnalt lugeda. Selleks, et „skännivat“ silma aidata, tuleb veebi jaoks tekste teisiti koostada kui trükimeedia jaoks. Allpool mõned punktid, mida tasub jälgida tekstide koostamisel veebilehele.
Kirjutage lihtsalt, selget ja lühidalt
Jaotage tekst lõikudeks
Pikemate artiklite puhul kasutage alapealkirju
Teinekord ei piisa ainult lõikudest. Kui artikkel on väga pikk, siis võiks kasutada liigendamiseks ka alapealkirju.
Tähistage lõigus olulised märksõnad paksus kirjas
„Skänniv“ silm otsib sisust teatud märksõnu. Te aitate silmal kiiremini need märksõnad leida, kui kirjutate need paksus kirjas (Bold). Oletame, et antud lõik räägib märksõnadest. Järelikult tasub „märksõna“ teha selles lõigus paksult. Seda tuleks kasutada mõõdukalt, sest muidu muutub üldine pilt kirjuks ja aitamise asemel ajate kasutaja hoopis segadusse.
Kasutage linkimisel kirjeldavaid sõnu
Väga levinud on viitamine sõnadega "vaata siit", "lisainfo siit" jne. See on halb tava kahel põhjusel.
Hea näide: Siit leiate lõputööde hinded.
Loetelude puhul kasutage täpploendeid (bulletid) või tabeleid
Erinevate nimekirjade ja loetelude puhul tasub alati kasutada täpploendeid (bulletid) või tabeleid. Nii esitatud infot on lugejal oluliselt kergem haarata.
Sõnade arv ühes artiklis võiks olla 350-450
Loomulikult tuleb oma mõte arusaadavalt väljendada, aga kui artikkel venib liiga pikaks, tasub mõelda, kas teemast saab kirjutada kaks artiklit.
Allikas: https://www.ttu.ee/tugistruktuur/veebitugi-4/sisuloome-tugi/sisuteksti-koostamine-2/
Arvuti monitorilt on silmale ebamugavam teksti haarata. Seetõttu on inimestel kujunenud harjumus sisu pigem „skännida“ kui sõna-sõnalt lugeda. Selleks, et „skännivat“ silma aidata, tuleb veebi jaoks tekste teisiti koostada kui trükimeedia jaoks. Allpool mõned punktid, mida tasub jälgida tekstide koostamisel veebilehele.
Kirjutage lihtsalt, selget ja lühidalt
- Veebilehe sisu tarbijad on väga erinevate teadmiste ja tasemega.
- Katsuge tekstid koostada nii, et sellest saaksid aru nii nooruk, eriala spetsialist kui ka pensionär.
- Vältige artiklites slängi, kantseliiti või reklaamilikku keelt.
Jaotage tekst lõikudeks
- Äärest-ääreni kirjutatud pikad ja liigenduseta tekstid ei kutsu „skännivat“ silma. Liigendage artikkel selgeteks lõikudeks.
- Üks lõik võiks sisaldada ühte mõtet ja see võiks olla lühidalt kokku võetud lõigu pealkirjas.
Pikemate artiklite puhul kasutage alapealkirju
Teinekord ei piisa ainult lõikudest. Kui artikkel on väga pikk, siis võiks kasutada liigendamiseks ka alapealkirju.
Tähistage lõigus olulised märksõnad paksus kirjas
„Skänniv“ silm otsib sisust teatud märksõnu. Te aitate silmal kiiremini need märksõnad leida, kui kirjutate need paksus kirjas (Bold). Oletame, et antud lõik räägib märksõnadest. Järelikult tasub „märksõna“ teha selles lõigus paksult. Seda tuleks kasutada mõõdukalt, sest muidu muutub üldine pilt kirjuks ja aitamise asemel ajate kasutaja hoopis segadusse.
Kasutage linkimisel kirjeldavaid sõnu
Väga levinud on viitamine sõnadega "vaata siit", "lisainfo siit" jne. See on halb tava kahel põhjusel.
- Link on tekstis tavaliselt esile toodud (allajoonitud, teise värviga vms) ja on kasutaja silmale kiiremini haaratav. Kui lingiks on kasutatud sõna „siit“, peab kasutaja lugema lingi eest või tagant lisainfot, et mõista, kuhu see link viitab.
- Lingid on olulised otsingumootoritele.
- Lihtsustatult öeldes on iga link internetis „hääl“. Kui teie veebilehe poolt „hääletavad“ paljud lingid õige märksõnaga, siis võib juhtuda, et selle märksõnaga on teie veebileht ka otsingutulemustes hea koha peal. Võite arvata, kui palju kasu on olla otsingumootorites leitav sõnaga „siit“.
Hea näide: Siit leiate lõputööde hinded.
Loetelude puhul kasutage täpploendeid (bulletid) või tabeleid
Erinevate nimekirjade ja loetelude puhul tasub alati kasutada täpploendeid (bulletid) või tabeleid. Nii esitatud infot on lugejal oluliselt kergem haarata.
Sõnade arv ühes artiklis võiks olla 350-450
Loomulikult tuleb oma mõte arusaadavalt väljendada, aga kui artikkel venib liiga pikaks, tasub mõelda, kas teemast saab kirjutada kaks artiklit.
Allikas: https://www.ttu.ee/tugistruktuur/veebitugi-4/sisuloome-tugi/sisuteksti-koostamine-2/
Veebiteksti vormindamise head tavad
Nagu muus kirjalikus suhtluses, on ka veebitekstide kirjutamise ja vormindamise puhul välja kujunenud mõned üldiselt järgitavad head tavad.
Allikad:
- Kasuta tekstis mitte rohkem kui kahte fonti.
- Kui soovite lauses mõnda sõna selle paremaks märgatavuseks esile tuua, kasutage selleks paksu kirja ehk bold`i.
- Sõna rõhutamiseks ei ole soovitatav kasutada läbivalt SUURI TÄHTI (CAPS LOCK), allajoonimist või kaldkirja (Italic).
- Kui kopeerite mõnes teises programmis (nt Word, Excel) loodud teksti, ei pruugi see ühilduda veebiformaadig a ning võib juhtuda, et teksti sisse jäävad erinevad kirjastiilid ja –suurused. Nii jääb tekst ebaühtlane ja halvasti loetav. Selle vältimiseks tuleks tekst eelnevalt puhastada. Kui eelnevalt valmis tehtud vormingu säilitamine pole oluline, avage arvutis programm Notepad, kopeerige tekst sinna ning sealt omakorda veebi redaktoraknasse. Seejärel vormindage tekst redaktoraknas uuesti.
Allikad:
Harjutame
Ava tekst, tee endale koopia ja töötle see vastavalt nõuetele. Lisa ka sobivad pildid.
Originaaltekst: https://www.redwall.ee/blogi/135-kuidas-kirjutada-head-veebiteksti
Originaaltekst: https://www.redwall.ee/blogi/135-kuidas-kirjutada-head-veebiteksti
Lisalugemist |
|
